Ođđaseamos čáhceiskkos

Guovdageainnu suohkan lea sádden dieđu vuoššat juhkančázi Guovdageainnu márkanbáikkis. Diehtu lea sáddejuvvon ođđaseamos iskkosa bohtosiid vuođul, ovttasráđiid Biebmobearráigeahčuin.

 

Čáhceiskkos

 

Čilgehus čáhceiskkosiidda.

Šaddadeaddji mikroorganismmat (kimtall) 22 °C

Kimtall leat ealli baktearaid ja guobbariid (guohpa ja jeasta) obbalaš lohku man leat gávdnan juhkančázis. Láidesteaddji mihttu buori juhkančazi dáfus lea kimtall mii lea vuollel 100 juohke millilihttaris. Juhkančáhci sáhttá leat buorre vaikko kimtall leage badjel 100 pr. ml. Alla kimtall sáhttá šaddat go govddačáhci (“dulvečáhci”) boahtá sisa, ja das dávjá lea fárus ollu orgánaláš ávdnasat (ollu biebmoávdnasat). Dát ii dágat dávddaid. Sáhttá dagahit hája ja máhku čáhcái.

Stuorimus lobálaš mearri: 100                                         Iskkos váldon 23.08.16: 163

 

Koliforma baktearat

Sáhttet leat čoallebaktearat. Bohtet dávjjimusat elliid baikkain, muhkis dahje kloáhkkas, muhto sáhttá maiddai gávdno šattuin jna mat leat guohcageame. 

Stuorimus lobálaš mearri: 0                                             Iskkos váldon 23.08.16: 0

 

Ivdni

«fiskes» dahje «ruškes» čáhci (omd humusis dahje ruovddis/manganas). Čáhci mas lea alla ivdnelohku ii leat dábálaččat várálaš dearvvašvuhtii, muhto sáhttá addit váikkuhusaid geavaheapmái, ovdamearkkadihte báidná biktasiid bassamis ja unnida desinfekšunbeavttu.   

Stuorimus lobálaš mearri: 20                                           Iskkos váldon 23.08.16: 23

 

Turbiditehtta

Hui smávva garra partihkkalat mat girddášit čázis, omd. eanapartihkkalat. Čáhci mas lea alla turbiditehtta ii oro nu šealgat oaidnit. Meget små faste partikler som holdes svevende i vannet, f.eks. jordpartikler. Vann med høy turbiditet har blakket/uklart utseende

Stuorimus lobálaš mearri: 1.                                            Iskkos váldon 23.08.16: 0,5

 

MU

Mihttoeahpesihkkárvuohta.

 

Teknihkkalaš bálvalusaid ovttadat