HPV-boahkku

Suohkana dearvvašvuođabálvalus fállá nuorra nissonolbmuide nuvttá boahku jagiid 2016 - 2018.

Guovdageainnu suohkana dearvvašvuođastášuvdna fállá buot nissonolbmuide riegádan jagi 1991 ja dan maŋŋil nuvttá boahku humant papillomavirus (HPV) vuosttá guovttejagá boahkuhanprográmma bokte. Prográmma álggahuvvo skábmamánu 1. beaivvi 2016. Boahkuhanfálaldat bistá áigodaga 2016 - 2018.

Boahku ávžžuhit nuorra nissonolbmuid váldit eastadit borasdávdda mánnágoahtečoddagis ja borasdávdda álgimiid mánnágoahtečoddagis váikkuhuvvon HPV-infekšuvnnain. HPV-infekšuvdna lea dat dábáleamos seksuálalaččat njoammuduvvon infekšuvdna máilmmis. HPV njoammu hui álkit seksuálalaččat ja eanas olbmuide njoammu oktii dahje eanet gerddiid, erenoamážit go leat nuorat. Dábálaččat jávká virus divššu haga, muhto muhtin HPV šlájat dagahit seallarievdademiid mat sáhttet šaddat borasdávdan. Sii geain leat leamaš HPV-infekšuvdna eai leat sudjejuvvon (immuna) ođđasit njoamuhuvvot.

Jahkásaččat ožžot 3000 nissonolbmo, ollugat hui nuorat, čájehuvvot seallarievdademiid, mat mielddisbuktet ahte fertet čuohpahit eret osiid mánnágoahtečoddagis eastadandihte borasdávdda šaddama. Juohke jagi ožžot sullii 300 nissonolbmo Norggas mánnágoahtečoddagis borasdávdda ja gaskal 65 ja 100 nissonolbmo jápmet dáinna dávddain. Dan dihte lea ávkkálaš váldit boahku vaikko ii leat vuos seksuálalaččat ovttastallan, dahje jus juo lea okta dahje eanet geainna ovttastallá seksuálalaččat.

Boahkus leat golbma boahkkodosa ja addojuvvo 6-12 mánu siskkobealde. Boahku namma lea Cervarix. Dat suddje HPV 16 ja 18 vuosttá, mat dagahit 70 proseantta mánnágoahtečotta borasdávddas. Boahkku doaibmá guhká, várra olles eallima. Boahku bidjá giehtadeahkkái. Álbmotdearvvašvuođainstituhtta rávve ahte áhpehis nissonat vurdet boahkuhemiin.

Vaikko váldá boahku de ii galgga heaitit manname iskkadit mánnágoahtečoddaga, ja lea dehálaš ahte maiddai sii geat leat váldán boahku jotket mannat doaktára lusa váldit mánnágoahtečoddagis borasdávddaiskkosiid. Buot nissonolbmot Norggas ožžot fálaldaga iskat mánnágoahtečoddaga juohke 3. jagi dan rájes go leat deavdán 25 jagi. Ulbmil lea unnidit mánnágoahtečotta borasdávdda jápminloguid go árrat fuobmá borasdávdda dahje borasdávdda álgimiid.

Mihttu lea ahte boahkuheapmi ja dássedis iskkadeamit galget addit buoremus suddjema mánnágoahtečoddaga borasdávdda vuosttá.

SMS-diehtu sáddejuvvo nissonolbmuide riegádan jahkeloguin 1991 - 1996.